LÕPP!

XXVII Üldkoosolek on ametlikult läbi!

Eilne lõpetamine oli Liidu üritustele vastavalt pisaraterohke ja südamlik. Mereteemalise temaatikaga seotuna kinkisid peakorraldajad oma meeskonnale klaaspudelid, kuhu sisse oli pandud kirjake ja lipp. Korraldusmeeskond kinkis neile vastu kaptenimütsid.

Tänati kõiki, kes olid üritusele oma panuse andnud. Ka Meie, meediatiim, saime oma tänuavalduse:)

Lõpetamisele pani punkti Liidu hümni laulmine! Isiklikult oli kohale tulnud hümni autor Vivian Lepa, kes ka muidugi laulu klaveril saatis. (Vivianile anti lõpetamisel üle ka Q-tegija tiitel!)

Image

 

 

Image

 

 

Meie blogiga veel päris lõpetanud siiski ei ole. Paneme lähiajal siia üles veel mõne video ja infot, kui kõik pildid on üles laetud. Kõige lõpuks tuleb siia ka ÜK ametlik film/videokokkuvõte:)

 

Hoidke end blogiga kursis!

Liina kõne

Postitame siia ka esimehe Liina Hirve kõne, mille ta esitas üldkoosolekule esimesel päeval. Head lugemist!

 

“Eestis on eelmise õppeaasta seisuga üle 142 000 õpilase. See on pea kümnendik kogu rahvast. Ei saa siinkohal olla küsimust, kas õpilastel peaks olema võimalus ühiskonnas kaasa rääkida. Eriti siis, kui loodame, et Eestist saab riik, kus kodanikkonda võetakse kuulda ning riigi kõrgeim võimukandija on ka päriselt rahvas.

Ja see pole sugugi mitte viimase 15-20 aasta nähtus, et noored arvavad, et neil peaks olema sõnaõigus. See on nii olnud kui mitte varem, siis vähemalt Esimeses Vabariigi ajast. 1920. aastal asutati Koolinoorsoo Keskliit. Ikka selleks, et kaasa rääkida.

Ja vaatame olukorda täna. Meil on täna igas koolis õpilasesindus. Meie oleme üle Eestiline organisatsioon – Eesti Õpilasesinduste Liit. Hästi. Meil on täna ühiskonnas positsioon. Meid tunnustatakse. Meile pööratakse tähelepanu. Meid kaasatakse. Aga midagi justkui ikka ei muutu.

Meid on täna siin saalis üle 200. Te olete tulnud hea tujuga, kõrgete ootustega. Aga mida te täpselt ootade ja miks te täpselt tulite? Otsite uusi sõpru? Tahate nautida vinget üritust? Janunete uute teadmiste järgi? Seda kõike, ma võin käsi südamel vanduda, te saate. Aga midagi oluliselt just ei muutu.

Teid on siin ruumis üle 200. Õpilasi Eestis on ligi 142 000. Teie esindate neist üle 90 000. Armas õpilane, kes Sa siin oled, kas sa mõtled sellele, et esindad siin kogu oma kooli. Ja kas sa mõtled sellele, täna praegu siin istudes, et midagi on vaja ette võtta selleks, et midagi lõpuks muutuks. Kas oled tõesti olnud kriitiline kõige suhtes, mis sinu ümber toimub?

Tiit Ojasoo ütles Ühtse Eesti Suurkogu lõpukõnes järgnevalt: “Kõik ootavad, et maailm muutuks ühe päevaga. Aga ma seisan siin ja ütlen, et maailm ei muutu ühe päeavga, maailm muutub iga päevaga. Kui Sina ei taha maailma muuta, siis muudavad teised maailma Sinu eest. Kellele sa loodad?”.

Mina tahan teil küsida, et kellele meie siin täna loodame? Keegi teine ei tee asju paremaks. Keegi teine ei mõtle meie eest ja ei ütle meile tõde ette.

Täites täna oma südametunnistusele võetud rolli esindada oma kooli õpilaste arvamus, saavad teist head kodanikud. Selliseid kodanikke, kellel ei ole ükskõik, mis nende riigis toimub. Selliseid kodanikke, kes teavad ja saavad aru, mitte ei pista pead liiva alla. Selliseid kodanikke, tänu kellele on Eesti tugev ja toimiv riik, kus on hea elada.”

 

Liina Hirv

 

Ametlik osa – dokumentite II blokk

Pühapäeva hommik algas kohe ametliku osaga. Päevakorras oli tegevuskava ja haridusplatvormi muudatused.

 

Alustas esimees Liina tegevuskava tutvustamisega.

Muudatusettepanekuid tuli ainult 2. Esimene neist käsitles punkti maskoti kavandamise kohta. Tehti ettepanek maskotiga seotud punkt üleüldse tegevuskavast välja võtta. Tekkis tuline arutelu, toodi näiteid erakondade ja ülikoolide põhjal ja arvamused olid väga vastakad. Lõpuks lükati muudatusettepanek siiski tagasi.

Teine ettepanek oli seotud Liidu 15.sünnipäeva raames tehtava filmi kohta. Ettepaneku tegija arvas, et ei ole mõtet raha raisata filmi peale, sest noortele on parem infot edastada sõnalisel ja kirjalikul teel. Taaskord kerkis sellest pikk arutelu. Nagu eelmine ettepanek, lükati ka see üldkoosoleku poolt tagasi.

Rohkem muudatusi ei tehtud ja oli aeg terve dokumendi hääletuseks. Tegevuskava võeti vastu 86 poolt ja 2 erapooletu häälega. Dokumenti võeti originaalis vastu! Võime öelda, et juhatus ja tegevmeeskond on teinud selles osas head tööd.

 

Teine päevakorra punkt käsitles haridusplatvormi muudatusi, eelkõige kutsehariduse punkti sissepanemist.

Arutelu oli taaskord täiesti olemas, muudatusettepanekuid tehti pisemaid ja suuremaid.(Kuna neid oli tõesti palju, siis võite neid tulevikus lugeda ÜK ametlikust protokollist).

Kutsehariduse punkt võeti vastu 82 poolt, 4 vastu ja 3 erapooletu häälega.

Lõpuks hääletati ka selle üle, kas antud osa panna sisse ka haridusplatvormi. See otsus võeti vastu täismandaadiga, ehk 89 poolthäälega!

Aitäh kutsehariduse töörühmale – tegite väga hea töö!

 

Sellega sai üldkoosoleku ametlik osa läbi. Nüüd jääb veel lõpetamine, millest me peagi ka teile täpsemalt kirjutame.

 

Meie omalt poolt täname kõiki, kes nende dokumentidega on kõvasti vaeva näinud.

Korraldusmeeskond

Nüüd aga mõningaid huvitavaid kõmulisi fakte ÜK korraldusmeeskonna kohta!!!!

Image

 

 Kas teie teadsite, et…

  • Krister peakorraldajana on täielik pedant? Väiksena sai ta telliskiviga vastu pead. Teda iseloomustatakse nii, et ta on täielik H2Olik.

  • Kati, kes on samuti peakorraldaja, nahavärv on teistega võrreldes kollane? Ning Kati pere kõigil 7 lapsel on 2 nime esitähte samad.

    Ka on tõsi see, et tema mõlema jala suur varvas on nii suur, et sokkidel on selgesti eristada vasaku ja parema jala oma.

    Katile meeldib apelsini koorega süüa!

    Ning kujutage ette, ta kannab juba 5a kõrvarõngast sõrmusena ning tal on siiani lootus teine, kadunud kõrvarõngas üles leida.

 

Kas teadsite ka, et….

  • Karl Andres on ülimalt julma huumoriga? Lisaks on tema näol tegemist totaalse teatrifriigiga, aga organisatoorse töö juures on tegemist püsimatu inimesega. Karl Andres on Rakvere noormees, kes õpib reaalklassis, aga ise reaalaineid eriti ei oska.

  • Liisa Lotta pole kolme kuu jooksul üle 3 korra telekat tööle lülitanud? Liisa Lotta on neiu, kes kardab kohutavalt Eesti ämblikke, kuid tarantli võtaks küll oma koduloomaks.

    Ta minestas kord selle peale, kui tema sõber võttis kunstkäest kunstverd.

    Ta on internetist alla laadinud vaid ühe loo ja selleks on Koit Toome „Valged ööd“.

    Liisa Lottal on ka päris tervislik eluviis, sest meediatiim sai teada, et ta pole see aasta kordagi kohvi joonud.

  • Arvo on inimene, kes õpib kutsekoolis?

  • Alina ei ole siiamaani mingitel põhjustel kindel, kus ta elab?

 

Kas usute seda, et…

  • korraldusmeeskonna liige Henri pole kordagi varem Paides käinud?

    Henri on sportlik, kuna käib koos AP juhiga BodyPump trennis.

    Ta on elanud Inglismaal, Šveitsis ja Lätis.

    Kord pani ta inimesed niidirulliga tuppa kinni.

    Andre Sõstar kaotas ükskord tema peale karjudes 4 päevaks hääle.

  • Grete Mariale meeldib süüa friikartuleid jäätisega?

    Väiksena ei söönud ta aga midagi, mis on punast värvi.

    Suvel teenis ta toateenijana raha ning läheb nüüd saadud palga eest reisile.

    Grete Maria sõber on talle purgiga vastu pead visanud!

    Kord unustasid ta vanemad teda kooli ja tal tuli kella 21ni seal magada.

 

Kas teadsite ka, et……

  • Kadri Liis kardab kohutavalt kaane ja seepärast ei julge järve ujuma minna?

    Ta käis väiksena emaga koolis tööl kaasas ja sodis salaja õpetaja lauaaluseid.

    Ta armastab meeletult piparmündi-kakaoubadega jäätist ja eriti meeldib talle roosa pits pesul!

 

  • Airen-Anett tahab kunagi endale lõvi võtta!

    Ainus söök, mida Airen-Anett teha oskab, on kakaokook.

    Kunagi pani ta sõrme töötavasse saumikserisse, et teada saada, kumb on tugevam- mikser või tema sõrm.

    Esimene lumi tõi Airen-Anettile tõelise jõulutunde.

    Airen-Anett on mänginud juba 6a võrkpalli.

 

Kõlab uskumatuna, aga tõsi on ka see, et…

  • Kui Margus saab vihaseks, kujutab ta ennast ette Ansipina ning hakkab kindla käega riiki mõttes ümber kujutama ning Savisaare laseb ta lahti.

    10-aastasena unistas ta, et asutab oma riigi ja selle pealinnaks on tema puuonn. Ta pole sellest ideest siiamaani loobunud !

    Marguse kodus pole ühtegi kodumasinat, mida ta poleks juppideks võtnud ja siis taas kokku pannud.

    Kunagi on ta pätsanud naabrite korterist jõulukuuse ära.

    Lisaks tegeleb ta aerutamisega, kuid saatuse tahtel pole ta 2 kuud trenni jõudnud.

 

Lõpetuseks kõlab naljakana, aga…

  • Marilind kirjeldas emale väiksena müüjat: „Tal olid sinised juuksed ja väikesed tissid!“

    Ta ei tahtnud väiksena näitlejaks saada, sest kartis surmastseenis surma saada.

    Kord sõi ta kaks supilusikatäit liimi, kuna arvas, et see on mesi.

    Ta on kahel korral tulevikku ette näinud ja see on järgmisel päeval täide läinud.

    Tema perekonnanimi tähendab saksa keeles kitsemeest.

 

Teie meediatiim !

Öös on asju

Kirjeldaks lähemalt seda, mis on toimunud kella kümnest õhtul kuni praeguse hetkeni. (Täpsustamaks, et hetkel on kell täpselt 2:11).

Kell 10 algas õhtune kava. Kõik osalejad olid riietatud VÄGA vingetesse halloweeni kostüümidesse ja olid zombi-meeleolus täiega sees. (Pilte näete ka varsti palju rohkem!). Mängima hakkas kohale kutsutud bänd, kelle saatel rahvas omajagu aega rokkis. Seejärel võttis ja tegevmeeskond sõna ja andis üle Q-tegija tiitlid. Vaadati ka meediatiimi poolt kokku klopsitud filmi. (Mis loodetavasti KA varsti teieni jõuab).  Õhtu lõpetas suvekoolis kokku pandud bändi taasühinemine – lavale astus Ja Paat. (Trummidel Alar Truu, kitarr ja vokaal Jaak Laanpere, kitarr Henri Jeret ning mõtetes meiega oli ka Sander Koit)

Mõni aeg hiljem, südaöö paiku, lõpetas bänd ja tehti ka snäkipaus. Pausi ajal öeldi kõigile, et 1:10 palutakse kõigil õue minna, kus ootab üllatus. Veidike enne kella ühte öösel hakkas undama mingi eriti tüütu alarm. Keegi ei mõistnud milles asi, esimesed reaktsioonid arvasid üldse, et tegemist on mingi väga efektse naljaga. Siiski otsustasid kõik, et on parem õue minna. Olles kooli ees muruplatsil nägid kõik nurgalt tulemas tuletõrjeautot. Mehed jooksid autost välja ja majja sisse. Õues olevat rahvast üritati natukene ergutada, aga valdas siiski segadus ja väsimus. Pool tundi õues viibides lahkus tuletõrje ja kõigil lubati kooli tagasi minna. (Selle kõige juures peab mainima, et undav alarm ei olnud hetkekski lõppenud!)

Alarm undas lõpuks täpselt üks tund ja 16 minutit!! Kõrvad vilisevad, igaüks omas tudulas ja praegu ei ole veel teada, mis selle kogu jama põhjustas.

G4S ja kooli juhtkond suutsid igal juhul meie kõrvapiinad lõpetada – täname neid südamest!

Ilusat und kõigile,

Teie meediatiim

Toitlustamine

Söögid on Üldkoosolekul tõesti väga head ja rikkalikud. Kui hommikul enne arutelurühmade algust küsiti, kuidas noored toiduga rahul on seni, kõlas tormiline aplaus ja rahuloevad hõisked.

Samuti on meil siin snäkipausid, mis leiavad aset töörühmade tegevuse vahel.

Siin paar pilti ÜK toitlustusest.

Image

Image

Teie meediatiim!

Ametlik osa – dokumentite I blokk

Nüüd väike ülevaade ka natuke ametlikumast osast. Täna kella kahe ajal alustati juhatuse poolt päevakorda pandud dokumentide läbivaatamisega. Meil oli sellest osast ka otseülekanne, kuid kes ei näinud, siis saab natuke aimu, millest oli juttu.

 

Esimese asjana esitlesid juhatuse aseesimehed Lisette ja Henri juhatuse tegevusaruannet. Räägiti tehtud ja alustatud tegevustest. Nimekiri neist asjadest oli väga-väga pikk ja kui keegi tahab sellest veel eraldi kuulda või slideshowd näha, siis usun, et juhatus on lahkesti nõus seda Teiega jagama. Võib aga öelda, et meie juhid on esimesel poolaastal olnud üle ootuste aktiivsed!

Järgmiseks tutvustas esimees Liina meile juhatuse kohtade palgaliseks muutmise ideed. Arutelu tõusis ja küsimusi tekkis palju ning tekitas ka selle bloki juures kõige rohkem ärevust, nagu ka tegelikult arvata oli.

Selle bloki viimase punktina tutvustas tegevjuht Timo eelarvet. Muudatusi oli seal mitmeid, aga taaskord jäädi pikemalt peatuma palgaküsimuses. Tehti ettepanek hääletada palka puutuvat punkti eelarvest eraldi – nii ka tehti. See sai aga heakskiidu ja jäi eelarvesse sisse. Selles osas hetkel rohkem muudatusi ei tehtud.

 

Kes aga tahavad tule alla sattunud dokumente veel üle vaadata, siis need on täiesti avalikud Õpilasliidu lehel: http://opilasliit.ee/dokumendid-3.htm

Homme kella üheksast hommikul võetakse läbi dokumentide II blokk ja loodetavasti kantakse ka see otse üle. Hoidke end blogi ja Facebooki lehega kursis!

 

Soojad tervitused Paidest!

 

 

Arutelurühmade tegevus !

Kell oli 9.30 hommikul, kui saal oli rahvast täis ja sumises mõnusa ootusärevusega. Kõik olid valmis alustama töist hommikut, edukat Titanicu pardal viibimise laupäevast seiklust.

Kui peakorraldaja Krister küsis saali käest alustuseks, kuidas oli hommik, vastati rahulolevalt mõmisedes- normaalne.

Järgmisena lasigi Krister noortel püsti tõusta, et unepuru päris silmast saaks pühitud. Hommik algas kiire mänguga, mille nimeks Karujaht. Mäng oli inglise keeles, pani saali naerust rõkkama ning noorte näol oli näha aina tõusvat tuju.

Pärast mängu tegi Krister veel kodukorra kohta paar märget. Seejärel küsis, kuidas senine ÜK olnud on. Seepeale kõlasid hõisked ja aplaus, mis rääkisid enda eest. Krister ei jätnud kinnitamata, et ka õhtu tuleb hästi lahe, rääkimata sisukast päevast.

Ka ajakava tutvustati. Noored said teada, millistes ruumides toimuvad nende hommikused aruteluderühmad ehk siis kuhu tuli järgmisena suundudagi.

Image

Meediatiim külastas kõiki arutelurühmasid, et teada saada, mis teemadel töötubade räägiti. Kokku oli 9 aruteluderühma.

  1. arutelurühm- käsitleti kutseharidust. Siia töörühma olid kokku tulnud nii kutseõppurid kui ka gümnasistid, keda kutseõpe huvitas. Arutleti EÕEL-u platvormi üle, mis vajaks muutmist ning noortel oli platvormi võimalik täiendada omapoolsete arvamustega.
  2. arutelurühm- käsitleti rahvusvahelisi suhteid. Küsiti, mida teavad noored OBESSUst ja tutvustati organisatsiooni lähemalt. Kuna ka väliskülalised kuulusid sellesse rühma, toimus põhiline jutt inglise keeles.
  3. Arutelurühm- teemaks oli „LIIT on äge? Jah? Ei? Võib-olla?“ Õpilased arutlesid omavahel oma esimest kokkupuudet EÕEL-ga. Üks osaleja rääkis, et tema kuulis ÜK-st ja Liidu tegemistest oma kooli õpilasesinduse presidendilt. Õpilaste ülesanne oli ka arutada, mis kuuldused levisid õpilasomavalitsusest enne nende sinna astumist.
  4. Arutelurühm- käsitleti probleemi „Ja mis siis, kui esimene keel pole eesti keel?“ Õpilased olid väga tõsisesse vestlusesse laskunud, kui meediatiim neid külastas. Arutati venelaste ja eestlaste maailmavaatelisi erinevusi.
  5. Arutelurühm- teemaks oli „Kuiv õpik või interaktiivne loeng?“ Arutleti õpetajate ja õpilaste omavahelist suhestatust. Käsitleti erinevaid õpetamismeetodeid koolides. Räägiti, et paljud õpetajad on Nõukogude ajast ja veendunud oma tõekspidamistes. Samas on tarvis õigused maksma panna õpilasesinduse kaudu koolis, et õpilaste arvamusi rohkem arvestataks.
  6. Arutelurühm- käsitleti teemat „Euroopa parlamendi valimised 2014“ Meediatiimi külastuse ajal arutati aga rühmades õpilaste hindamist koolides.
  7. Arutelurühm- teemaks oli „Ära löö last!“ Käsitleti rühmatöödena füüsilist karistust. Näiteks küsimustele, miks vanemad karistavad lapsi füüsiliselt, vastas üks rühm, et vanemad kasvatavad sageli vanade mustrite järgi, kuna nad ei oska teistmoodi ja arvavad, et nii ongi normaalne. Samuti pakkus grupp, et vanemad elavad alateadlikult enda läbikogetud valu lapse peal välja.8. Arutelurühm- käsitleti teemat „Mina tulevane tudeng“. Noored käsitlesid parasjagu õppetoetusi, kuidas need paremaks muuta. Nad mõtlesid ka teemal, mis võiks olla tudengite põhisõnum muutuste elluviimisel.

    9. Arutelurühm- teemaks oli „Jälle need testid ja eksamid ja tööd“. Siin toimusid grupitööd eksamitest, kus õpilased arutlesid, millised need olema peaksid põhikoolile ja gümnaasiumile. Üks rühm avaldas arvamust, et koolides võiks olla suulisel osal suurem osakaal, sest praegu on peamine rõhk kirjalikul tööl. Ka loovtööd ja -tegevust peaks meie koolides enam hinnatama.

Külastasime ka pärastlõunal pihta hakanud töötubasid.

Image

Ühes töötoas valmistati paberrosette ehk nagu üks tütarlaps kirjeldas, siis annab selline tegevus juba ette hingesoojust jõuluajaks.

Saalis toimus samal ajal õpetlik esmaabi loeng, kus töötuppa kogunenud noored said läbida kiire esmaabikursuse. Näidati, kuidas tuleb käituda traumade ja põletuste korral. Videod olid siinjuures toetavaks ja näitlikuks õppematerjaliks.

Ühes töötoas arutleti ka seksuaalvähemuse teemadel.

Massaaži töötoas sai aga õppida massaaži. Õpiti, millistesse punktidesse tuleks vajutada näiteks peavalu korral ning kuidas saab nõnda aidata teisel peavalu ära võtta. Üksteisele tehti ka seljamassaaži.

Image

Tervitustega, teie meediatiim!

Fotojäädvustusi esimesest päevast vol 2

Delegaadid usinasti registreerimas.
Image

Lihtsalt üks nunnu delegaat.

Image

Liidukatele on ju alati kallistada meeldinud.

Image

Image

Fotod: Merlin Lääne

Juba tulles ollakse rõõmsad! 🙂

Image

A-LeLe

Image

Fotod: Joanna-Stina Talivere

Kaunid delegaadid Järvamaalt.

Image

Külalised LMS-ist tegid vahvat mängu.

Image

Ilma Machingata ikka ei saa!

Image

Ülipositiivne KRM-i liige Kadri-Liis

Image

Tehke järgi!

Image

Image

“Penskar” ka pildile jäänud.

Image

Fotod: Grete Kasemets

Image

Saarlaste uus saatkond.

Image

Siis kui midagi teha pole…

Image

Ja poos!

Image

Delegaadid “lebotamas”

Image

Teeme Machingat nii, et terve Paide kajaks.

Image

Image

Image

Fotod: Merylin Tihomirova

Kohekohe on algamas meie üldkoosoleku esimene ametlik osa. Püsige lainel ja olge mõnusad!

Õhtune melu Üldkoosolekul !

Õhtune aeg oli osalejatele sisustatud hästi mänguliselt ja põnevalt.

Kõigepealt anti korraldajate poolt teada, et nende poolt on Paide Ühisgümnaasiumisse ära peidetud lipikud ning need tuleb üles otsida. Lipikutel on kirjas faktid, näiteks „See inimene on elanud Inglismaal“ ja siis tuleb korraldusmeeskonda eilse-tänase jooksul küsitleda, et teada saada, kes neist ongi seal elanud. Õiged vastused tuleb osalejatel aga ära esitada tänaseks pidulikuks Halloweeni õhtuks ning välja loositakse auhinnad.

Enne õhtuste mängude algust tutvustati partnereid Leedust ja Soomest, kes sõitsid kohale samuti ÜK-st osa võtma. Leedu sõbrad aga olidki need, kes alustasid õhtuseid mänge tervele rahvale.

Image

 

Õhtuste mängude ja õhtuprogrammi töötubade sündmused tekitasid noortes palju melu. Kui meediatiim külastas erinevaid klassiruume, kus tegevus toimus, oli kuulda palju lõbusat naeru.

Image

 

Teie meediatiim !

Eile õhtul näidati osalejatele video teemal „Üldkoosoleku hea delegaat“. (Video ilmub vaatamiseks ka siia tänase-homse jooksul.)

Pärast video vaatamist järgnes teadmiste kontroll. Kas ikka kõik saalis said aru, milline on oma kooli väärikalt esindav hea delegaat? Ette kutsuti 2 vabatahtlikku tüdrukut paberit hoidma ning 2 noormeest, kes said oma mälu testida. Nimelt tuli ühel noormehel seletada ja selgitada videomaterjali ning teisel see kõik skemaatiliselt üles joonistada.

Image

Järgmine ülesanne. Suurele paberile tuli kirja panna kõige olulisemad omadused, mis iseloomustavad head delegaati. Nii leidsidki noored, et oluline on ÜK jaoks olla eelnevalt hästi ettevalmistunud ning kohale tuleb tulla vastustustundlikkusega. Tähtis on, et esindaja on pühendunud, viisakas, esinduslik, elegantne ja rõõmsameelne. Keegi mainis ka intelligentsust, kuid Maxim, kes seda ürituse osa läbi viis, hõikas humoorikalt vastu, et paraku mõistus ei ole ikka oma teha.

Viimane ülesanne oli väike mäng, kus kõik tõusid püsti ja said natuke varbaid liigutada.

Järgmisena sai sõna juhatuse esimees Liina Hirv. Ta tõi alustuseks välja fakti, et Eestis on üle 140 000 õpilase, mis moodustab üle kümnendiku rahvusest. Seega, kuna see on päris suur rahvahulk, siis kas see osa rahvast on piisavalt tugev muutuste elluviimiseks? Praegu on ÜK-le kokku tulnud üle 200 noore, kõige aktiivsemad ja säravamad õpilased õpilasomavalitsustes ning tõepoolest, meie otsuste selja taga seisavad kümned tuhanded teised noored.

Image

Liina tsiteeris ka Tiit Noolsood: „Inimesed ootavad, et maailm muutuks 1 päevaga. Aga ma seisan siin et öelda, et maailm ei muutu ühe päevaga. Maailm muutub iga päevaga. Ja kui teie ei muuda, siis keegi ei muuda. Kellele te loodate?“ Seega meil tuleb olla kriitilised ja peame olema julged algatama muutusi. Nõnda oleme ka head kodanikud, kes elavad demokraatlikus riigis.

 

Teie blogijad!

Avapauk !

Üldkoosoleku õhtu on avatud!!

Image

Nüüd järgnevalt kirjeldus sellest, mis toimus avamisel.

 

Õhtu avati mereteemaliselt- kauni Titanicu muusikaga. Saali läbistas päris kiire ajaga vaikus..

Seejärel tervitati osavõtjaid pardale astumise puhul! Sõna said peakorraldajad Kati Rohtla ja Krister Hermann Sepp. Mõlemad kinnitasid osalejatele, et 3 päeva tulevad väga erilised ja üllatusterohked. Selle asetleidmiseks on kõige suuremad pingutused aga juba tehtud. Nimelt 14 meeskonnaliiget tegid pingutusi 2 kuud eduka Üldkoosoleku nimel. Krister ja Kati tutvustasidki publikule neid tublisid meeskonnaliikmeid, samuti meediatiimi aktiivseid liikmeid, kes ürituse võimalikult meeldejäävaks teevad- 2 blogijat, 2 kaamerameest ja 5 pildistajat.

Image

Ürituse temaatikaks sedapuhku on meri.

 

Kati ja Krister põhjendasid ka ära, miks üldkoosolek on seekord nii eriline. Nimelt korraldatakse 27. üldkoosolekut, siinjuures number 7 on õnnenumber. Meeskonnale saadeti infokirju pealkirjaga „Mida asja merekaldal?“ ning viimane kiri oli 7. reis ehk siis vahetult enne koosoleku pihtahakkamist. Kaks korda 7 on 14, ning „juhuslikult“ on meeskonnas täpselt 14 liiget! Ka Facebooki grupis avaldatud hobuseraua märk on õnne toomise sümbol. Ei saaks ka mainimata jätta, et EÕELi esimees Liina kannab igapäevaselt kaelas hobuseraua kujulist ripatsit.

 Image

Järgmisena sai sõna EÕEL juhatuse esimees Liina Hirv. Ta avaldas heameelt, et kohal on niivõrd palju inimesi. Ta tunnustas kohaletulnud noori, kes tõesti tundsid huvi kohaletuleku vastu, kuna kuulduste järgi vaieldi päris mitmes koolis, millised õpilased tulevad oma kooli õpilasesindust esindama.

Sõnavõtu lõpetuseks soovis ta kõigile edukat ja lõbusat koosolekut ning pani südamele, et kohalolijad sellest maksimumi võtaksid.

 

Järgmisena anti sõna Paide Ühisgümnaasiumi direktrissile Kersti Laastaule. Laastaul on väga hea meel, et nende koolis niivõrd palju toredaid õpilasi külas on. Ta kinnitas, et kohalolijad on kahtlemata õiges kohas. Ta garanteeris, et süüa saavad üldkoosolekul viibijad hästi ja siinolek saab olema meeldiv ja turvaline.

Lisaks, kuna kõik siinolijad järgmistel päevadel sisuliselt ise kavandavad oma tegevuse, siis tõi ta esile tsitaadi: „Õpetaja avab ukse, aga sisse pead sa ise minema.“ Nii ongi, kõigil noortel on võimalik võtta heas mõttes üritusest maksimum ning otsustada, kuidas nad saadavaid teadmisi rakendama hakkavad.

 

Ka Paide linnapea Kaido Ivask sai sõna. Ta tervitas väga sooja sõnaga noori erksaid südameid, keda tal õnnestub Paides näha. Tema sõnul on Üldkoosolekul toimuv lausa kadestusväärne, sest tema oma nooruspõlve ajast selliseid suurejoonelisi arutelurikkaid kogunemisi ei mäleta.

Ivask on kindel, et tulevik on noorte kätes. Ta kutsus üles ja julgustas rohkem kaasa rääkima erinevatel poliitilistel teemadel. Ta avaldas ka arvamust, et vaadates seda, millises seisus täna on meie riik, siis tasuks omavalitsuste juhtidega ka suhtlemisaldim olla, sest just sellist kodanikuaktiivsust noorte poolt oodataksegi.

Ivask arvas, et oleme täpselt õiged inimesed paljude tähtsate asjade kordasaatmiseks.

 

Järgmisena sai sõna Õpetajate Liidu esindaja Elbe Metsatalu. Ta avaldas arvamust, et tore on viibida laevapardal. Ning kindlasti loodab ta, et järgnevate tegusate päevadega ei lähe Õpilasliidu Titanic mitte põhja, vaid läheb veel kaugetele meredele.

Ka hariduslaeva juhtimine on päris tõsine töö. Just see, et laev sõidaks õigel suunal, ei triiviks valesse kohta. Tarvis on teha õigeid valikuid ja sellel on kahtlemata vastutusrikkus!

Metsatalu avaldas soovi, et Õpilasliit ja Õpetajate Liit ajaksid ühte asja. Koolis ju on õpetajad ja õpilased partnerid ning me kõik tahame, et tulevikus oleksid paremad tingimused.

Lõpetuseks soovis Metsatalu jõudu laeva hästi ja osavalt sadamasse tüürimiseks!

 

Järgmisena võttis sõna Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtkonna nõunik Piret Sapp, kes tõi tervisi ministeeriumilt. Tal on hea meel, et noored oskavad unistada. Tal on hea meel, et noored on tänaseni aktiivselt kaasa rääkinud tänaste muudatuste osas- eriti, mis puudutab seadusandlust, õpetajate ja koolide tööd. Ning veel lisas ta juurde, et koolikultuuri kujundavad tingimata õpilased ja mitte niivõrd keegi teine.

Sapil on hea meel, et meie Eesti Õpilasesinduste Liit tunnustab ja märkab enda meeskonnaliikmete tööd. Kuna meie noored on varsti ise juhtivatel positsioonidel ühiskonnas, siis tal on juba ette hea meel elada tuleviku ühiskonnas.

Sapp meenutas ka, et täna on hingedepäev, ilus meeldejääv päev.

Ta loodab, et õpilased saavad sellelt ürituselt sellise süsti, et mõistavad- just nemad on need inimesed, kes saavad midagi olulist meie ühiskonna jaoks ära teha.

 

Üldkoosolekule tuli terviseid video teel ka OBESSU juhatuselt. Avaldati head meelt meil toimuva ürituse üle ja kutsuti järgmisel aastal OBESSU suvekooli.

 

Lõpetuseks selgitasid Kati ja Krister osalejatele kodukorda, mis on lihtne. Igal osalejal tuleb eeskujulikult esindada oma kooli õpilasesindust! Ka õhtukava ei jäänud tutvustamata ja kinnitati, et veel täna õhtul on oodata üllatust..

 

Tervitused blogijatelt!

Osalejate ootused

Millised on noorte ootused Üldkoosolekule? Vahetult enne õhtukava algust küsitlesime õpilasi, kes on kohale saabunud erinevatest linnadest ja koolidest üle Eesti.
Praegusel hetkel, mil kohe-kohe on tegevus algamas ja üritus iga hetk avatamas, on koridorid rahvast tihedalt täis ja käib lõbus, ootusärev sumin.
Christiine ja Marinee püüdsime kinni fuajees. Kui küsisin, millised on ootused Üldkoosolekust, siis arvasid tüdrukud, et see peaks tulema huvitav. .
Juba kõndisime uue inimese juurde ja uurisime tema ootusi. Triin soovib kohata hästi lahedaid inimesi ja fun`i õhkkonda. Marel on huvitatud lõbusast seltskonnast ja heast söögist. Kõik see on aga ÜK osalejatele garanteeritud, sest üritust on ette valmistatud spetsiaalselt juba pikki kuid!
Mariliis tahab, et kõik oleks lahe. Ning Lisette soovid on saada nii tore kogemus kui ka uued tutvused, samuti ohtralt uusi teadmisi. Olles abiturient, pakub talle ka huvi teada saada enamat ülikoolide ja uue õppekava kohta.
Kindlasti küsime pühapäeval osalejate käest, kas Üldkoosolek on täitnud noorte ootused!

 

Teie meediatiim!

Algus

 

Tere kõik huvilised, fännid, lugejad!

 

See on 27. Eesti Õpilasesinduste Liidu üldkoosoleku ametlik blogi! Kolme päeva vältel anname selle lehe kaudu edasi kõik olulise, ebaolulise ja värvika, mis Paides toimub ja toimus. Saate näha pilte, videosid ja lugeda kõige värskemaid uudiseid, intervjuusid ja kommentaare.

Korraldusmeeskond on juba neljapäeva õhtust Paides kohal. Hetkel käivad suured ettevalmistused koolimajas, et osalejatele oleks kõik vajalik olemas ja valmis. Esimesed osalejad on juba isegi kohal(!!!). Praegu näeb aulas kena pilti sinisärklastest, kes higimull otsaees toole ridadesse seavad. Ürituse avalöök on 17.30!

 

Hoiame teid kursis ja suured tervitused meediatiimilt.

Teie blogijad