Arutelurühmade tegevus !

Kell oli 9.30 hommikul, kui saal oli rahvast täis ja sumises mõnusa ootusärevusega. Kõik olid valmis alustama töist hommikut, edukat Titanicu pardal viibimise laupäevast seiklust.

Kui peakorraldaja Krister küsis saali käest alustuseks, kuidas oli hommik, vastati rahulolevalt mõmisedes- normaalne.

Järgmisena lasigi Krister noortel püsti tõusta, et unepuru päris silmast saaks pühitud. Hommik algas kiire mänguga, mille nimeks Karujaht. Mäng oli inglise keeles, pani saali naerust rõkkama ning noorte näol oli näha aina tõusvat tuju.

Pärast mängu tegi Krister veel kodukorra kohta paar märget. Seejärel küsis, kuidas senine ÜK olnud on. Seepeale kõlasid hõisked ja aplaus, mis rääkisid enda eest. Krister ei jätnud kinnitamata, et ka õhtu tuleb hästi lahe, rääkimata sisukast päevast.

Ka ajakava tutvustati. Noored said teada, millistes ruumides toimuvad nende hommikused aruteluderühmad ehk siis kuhu tuli järgmisena suundudagi.

Image

Meediatiim külastas kõiki arutelurühmasid, et teada saada, mis teemadel töötubade räägiti. Kokku oli 9 aruteluderühma.

  1. arutelurühm- käsitleti kutseharidust. Siia töörühma olid kokku tulnud nii kutseõppurid kui ka gümnasistid, keda kutseõpe huvitas. Arutleti EÕEL-u platvormi üle, mis vajaks muutmist ning noortel oli platvormi võimalik täiendada omapoolsete arvamustega.
  2. arutelurühm- käsitleti rahvusvahelisi suhteid. Küsiti, mida teavad noored OBESSUst ja tutvustati organisatsiooni lähemalt. Kuna ka väliskülalised kuulusid sellesse rühma, toimus põhiline jutt inglise keeles.
  3. Arutelurühm- teemaks oli „LIIT on äge? Jah? Ei? Võib-olla?“ Õpilased arutlesid omavahel oma esimest kokkupuudet EÕEL-ga. Üks osaleja rääkis, et tema kuulis ÜK-st ja Liidu tegemistest oma kooli õpilasesinduse presidendilt. Õpilaste ülesanne oli ka arutada, mis kuuldused levisid õpilasomavalitsusest enne nende sinna astumist.
  4. Arutelurühm- käsitleti probleemi „Ja mis siis, kui esimene keel pole eesti keel?“ Õpilased olid väga tõsisesse vestlusesse laskunud, kui meediatiim neid külastas. Arutati venelaste ja eestlaste maailmavaatelisi erinevusi.
  5. Arutelurühm- teemaks oli „Kuiv õpik või interaktiivne loeng?“ Arutleti õpetajate ja õpilaste omavahelist suhestatust. Käsitleti erinevaid õpetamismeetodeid koolides. Räägiti, et paljud õpetajad on Nõukogude ajast ja veendunud oma tõekspidamistes. Samas on tarvis õigused maksma panna õpilasesinduse kaudu koolis, et õpilaste arvamusi rohkem arvestataks.
  6. Arutelurühm- käsitleti teemat „Euroopa parlamendi valimised 2014“ Meediatiimi külastuse ajal arutati aga rühmades õpilaste hindamist koolides.
  7. Arutelurühm- teemaks oli „Ära löö last!“ Käsitleti rühmatöödena füüsilist karistust. Näiteks küsimustele, miks vanemad karistavad lapsi füüsiliselt, vastas üks rühm, et vanemad kasvatavad sageli vanade mustrite järgi, kuna nad ei oska teistmoodi ja arvavad, et nii ongi normaalne. Samuti pakkus grupp, et vanemad elavad alateadlikult enda läbikogetud valu lapse peal välja.8. Arutelurühm- käsitleti teemat „Mina tulevane tudeng“. Noored käsitlesid parasjagu õppetoetusi, kuidas need paremaks muuta. Nad mõtlesid ka teemal, mis võiks olla tudengite põhisõnum muutuste elluviimisel.

    9. Arutelurühm- teemaks oli „Jälle need testid ja eksamid ja tööd“. Siin toimusid grupitööd eksamitest, kus õpilased arutlesid, millised need olema peaksid põhikoolile ja gümnaasiumile. Üks rühm avaldas arvamust, et koolides võiks olla suulisel osal suurem osakaal, sest praegu on peamine rõhk kirjalikul tööl. Ka loovtööd ja -tegevust peaks meie koolides enam hinnatama.

Külastasime ka pärastlõunal pihta hakanud töötubasid.

Image

Ühes töötoas valmistati paberrosette ehk nagu üks tütarlaps kirjeldas, siis annab selline tegevus juba ette hingesoojust jõuluajaks.

Saalis toimus samal ajal õpetlik esmaabi loeng, kus töötuppa kogunenud noored said läbida kiire esmaabikursuse. Näidati, kuidas tuleb käituda traumade ja põletuste korral. Videod olid siinjuures toetavaks ja näitlikuks õppematerjaliks.

Ühes töötoas arutleti ka seksuaalvähemuse teemadel.

Massaaži töötoas sai aga õppida massaaži. Õpiti, millistesse punktidesse tuleks vajutada näiteks peavalu korral ning kuidas saab nõnda aidata teisel peavalu ära võtta. Üksteisele tehti ka seljamassaaži.

Image

Tervitustega, teie meediatiim!

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s